Skip to content

Kirik/varia

KOLGA-JAANI JOHANNESE KIRIK

Kolga -Jaani kiriku ja koguduse ajaloo algallikad on väga puudulikult säilinud ja toetuvad suures osas legendidele. Ala oli XIII saj. alguses Nurmekunde ja Mõhu maakonna kokkupuutekohas ning kuulus Liivimaa Ordu võimu ajal Põltsamaa komtuurkonda. Ehitusviisi järgi otsustades pärineb Kolga-Jaani kirik XV sajandist, aga paljud faktid viitavad sellele, et algne kiviehitis pärineb XIV sajandi algusest.

Segadust on tekitanud kiriku nimipühaku Johannese isik – mainitud on Ristija Johannest ja 20. märtsil 1393 märtrina Moldawi jõkke uputatud Johannes Nepumoki. Enamlevinud arusaama järgi kannab kirik aga evangelist Johannese nime. Kolga-Jaani kihelkonna saksakeelse nimetuse “Klein St. Johannis” (Veike Jaani) on arvatavasti tinginud asjaolu, et lähikonnas on Viljandi Jaani ja Suure-Jaani kirikud, mis asuvad tihedamini asustatud keskustes. Kolga on tuletatud kirikukihelkonna asendist, sest seda piiravad sood ja rabad ning kirik asub eemal suurematest teedest.

Algselt oli kirik lihtne võlvimata gooti stiilis kastehitis ristkülikulise põhiplaaniga, ilma torni ja kooriruumita, eeskujuks dominiiklaste lihtsad kirikusaalid. Hiljem, XIV saj. lõpul võlviti Tallinna meistri juhtimisel kolme servjoonvõlviga ühelööviliseks ruumiks. Võlvid toetuvad algsetele müüridele. Keskajast pärinevad nii sakramendinišš (tabernaakel) kui ka rituaalne kätepesunõu (piscina) kiriku idaseinas. Kirik on korduvalt kannatanud sõdades, kuid võlvid siiski säilisid. Liivi sõja ajal, umbes aastal 1578 olevat inimesed kiriku võlvidelt pelgupaika otsinud. Tõenäoliselt on kirik teatud aja ka kasutamata seisnud ja metsa kasvanud, sest legend räägib, et jahimehed olid paksus metsas mäekünkal lõket teinud ja avastanud äkki, et seisavad kiriku võlvidel.

Veel 1778 aastal olevat Odiste külas Ottimatsi talus üks härja ike kasutusel olnud, mis kiriku lae võlvil kasvanud kasest tehtud. See ese viidi hiljem Eesti Rahva Muuseumi, Raadile, kus see hävis muuseumi põlengul. 1623 aastast pärinevad andmed ütlevad et kirik on ilma katuse, akende ja usteta.

Katoliku ajal oli kirik Põltsamaa abikirikuks. Alles rootsi ajal, 1639. aastal tõstis Põltsamaa lossiomanik Hermann Wrangel ta iseseisvaks kirikuks ning määras kohale esimese luterliku õpetaja, pannes sellega aluse Kolga-Jaani kirikukihelkonnale. Selle akti mälestuseks olevat altaritaguse akna sees ka vastav kiri seisnud, mis sealt eemaldati umbes aastal 1860.

1641. aastal ehitati kirikule uus puitkatus ning 1668. aastaks sai krohvitud ja lubjatud pühakoda omale ka barokse sisekujunduse. Järgmised ümberehitused võeti kirikus ette sajand hiljem. 1742 tehti kirikule laudadest katus. 1796 ehitati käärkamber ja vanad rõdu kandvad puusambad asendati kivisammastega. 1875. a. püstitati läänetorn (kõrgus 45 m.) Läänetorni püstitamisega lõhuti ära algne müürisisene trepp, mis viis kiriku võlvidele.

Haruldane on tornikiivri puidust kimmkate. 130 aastat püsinud tornikiivri katte vahetust alustati 2005 aasta suvel. 2006 aasta kevadeks parandati II maailmasõja aegsetest kuuliaukudest tornimuna ja rist. Need kullati ning asetati tagasi torni tippu. Muna sisse paigaldati ürikud ja kehtivad rahatähed. Tornikuiivri kimmkattevahetus lõpetati mais 2006.

Aastail 1890-1917 oli õpetajaks Willem Reiman, üks rahvusliku liikumise juhte. Tema eestvedamisel tehti kirikule aastal 1903 põhjalik remont, laiendati aknaid, ehitati ümber käärkamber, laudkatus asendati madalama tsinkplekist katusega, rõdu kandvad kivisambad asendati malmsammastega, ehitati tornis uued laed ja trepid. See sundis omakorda orelilõõtsa asendit muutma mille tõttu tuli ka orelit tõsta.
Riiast, Ernst Tode töökojast telliti altarivitraaž “Tulge minu juurde” 1903, mis on ainulaadne Eestis. Lähim analoogne vitraažaken asub Riia Toomkiriku altaritaguses aknaorvas ja on Kolga-Jaani vitraažiga hämmastavalt sarnane.

Remondi käigus asetati uus kantsel paremale poole, millega võideti kirikusse ruumi ja õpetaja sai jutluse ajal kõigile kirikulistele nähtavaks. Kantsli paremale poole toomisega säilitati ka keskaegsed seinaniššid. Samal 1903. aastal muretseti Riiast ka marmorist altariplaadid. Kogu remondi jaoks võetud laenu suutis Willem Reiman tagasi maksta juba 1906 aastal.

Villem Reimani aktiivne tegevus oli suunatud Kolga-Jaanile tervikuna. Kuni 1912. aastani olid Kolga-Jaanis kirik, õpetajamaja ja majapidamishooned, ümberringi kirikumõisa põllud ja mõni üksik talupidamine. Viis aastat heitles V. Reiman kirikukonvendiga, kuni see lõpuks 27. novembril 1912. a. otsustas kirikumõisast eraldada 65 ehituskrunti ja nii kerkis kiriku lähikonda V. Reimani päevil hulk maju. Seega tuleb XX sajandil Kolga-Jaani kihelkonnas alanud majanduslikku ja kultuurilist ühistegevust seostada üksnes Villem Reimaniga. 1988. aastal püstitati Muinsuskaitse seltsi eestvedamisel Kolga-Jaani kirikuväravate kõrvale Villem Reimani mälestussammas. Uus pastoraat ja selles olev Villem Reimani mälestustuba pühitseti 1999 aastal.

Kolga-Jaani kiriku harulduste hulka kuuluvad 14. sajandi lõpust pärinev puust altarikrutsifiks (Ida-Preisi koolkonna töö), 1681. aastasse dateeritud barokkaltari ülemine säilinud osa, kolm fragmenti vana kantsli maalingutest ja väike rauast ning puust barokne kroonlühter aastast 1750. Omapärased on orelivääri Vana Testamendi teemalised maalingud (J. G. Kühle, 1771). Kolga-Jaani kiriku oreli valmistas Gotta linnast Saksamaalt tulnud orelimeister Guido Knauf 1883. aastal.

Kirikut ümbritsev kivimüür laoti 1912 aastal, 1990 müüri korrastati. 2001 aastal taastati müüri tagumine osa. Sepisväravad valmistati 2004.a.

2001 a. kinkis Alice Raavel kirikule tubaoreli (Matto töökoda, Jurjev, 1897). 2002. aastal orel renoveeriti ja teostati ka käärkambri renoveerimine ning elektrisüsteemide täielik väljavahetamine (kirikus on elekter alates 1948.a. ülestõusmispühadest). 2003 aastal rajati kirikuesine kivitee ja kunstnik Jüri Kask maalis oreliväärile Uue-Testamendi teemalised maalid “Kaksteist apostlit”.

Suuruselt on Kolga-Jaani kirik keskmine, pigem väiksepoolne, mahutades kuni 500 inimest. Istekohti on 300.

***

Krutsifiksist saab lisaks lugeda (lk. 21-33):  renovatum_2012_a

***

Veel lugemist:

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolga-jaani_ristija_johannese_kirik   EE Kolga-Jaani kirikust jm

http://archive.is/AWiQ9     Järelhüüe: Heino Viks  on lahkunud

http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=136&op=body Kolga-Jaani kihlekond ja Vabaduse Risti vennad

http://www.mois.ee/kihel/kjaani.shtml   Eesti Mõisaportaal: Kolga-Jaani mõisad

http://www.folklore.ee/laulud/erla/kihelk/kjaani.htm  Kolga-Jaani rahvalaule

http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=564&lid=539  Eesti kirikuajalugu

Leave a Comment

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: