Skip to content

Intervjuu

INTERVJUU KOGUDUSE LIIKMEGA

nr.7/september 2013

Vastaja: Peeter, 52-a

  1. Kuidas sai Sinust K-Jaani koguduse liige ja mida see Sulle tähendab?

Arvan, et minust sai avaramas mõttes koguduse liige juba lapsepõlves, kui mu ateistist isa luges jõuluõhtul meie väikesele perele Piiblit. See raamat on mind kogu aeg lummanud. Lapsepõlves uurisin ka Don Miguel de Cervantes Saavedra “Teravmeelne hidalgo Don Quijote Mancha’st” ja veidi hiljem Uku Masingu ja Harry Haameri kirjutisi. Pean veidral või paradoksaalsel viisil siiski tunnistama, et tavakool pigem kustutas mu teadmisjanu, mil me naabripoisiga lugesime kodus võidu vastilmunud ENE-st artikleid. Mustla keskkool oma õhustikuga lausa sundis mind otsima oma identiteediküsimustele vastuseid Tarvastu kirikust ja kogudusest. Seega tähendabki kogudus mulle nagu teist kodu ja loomulikku keskkonda, et tulla toime oma hinge küsimuste ja vajadustega.

Arvan, et võlgnengi ka Kolga-Jaani kogudusele, mille liige olen nüüd, aega, tänu ja pühendumist, et jagada inimestele seda Miskit, mis mind ennast on puudutanud ja muutnud.

Alates 1978.aastast, mil käisin leerikoolis, võin öelda, et mu tee on olnud imeline ja põnevam kui ükski põnevik, mida kinodes pakutakse. Pean silmas kohtumisi õpetajatega: H.Haamer, U.Masing, H.Meri jpt; õpinguid UI-s, Kanadas, Norras ja Soomes; aga ka missioone Helmandis, Jõhvis ja Tallinnas.

  1. Millega tegeled (oled tegelenud, tegeled praegu, ka tegevused koguduse juures)?

Ei ole kauneimat ametit, mis võib ja saab olla, kui Elu Kutse. Töö inimestega on väga huvitav ja põnev. Iga inimene – puudega või ilma – vajab tähelepanu ja ärakuulamist. Samas on igal inimesel oma unikaalne Lugu: päritolu, lastetuba, kool, töö ja perekond. Kirikuõpetaja ametis pole ma veel selgeks saanud pastori „väärikat käitumist“, mida ehk inimesed minult ootavad. Pigem on mind nagu sunnitud – nüüd saab öelda,  et aastakümned tagasi – olema sõnumitooja inimestele, kes on kurvad, lootusetud või haiged.

Tänaseks olen taibanud, et üks olulisim, ehk isegi kõige tähtsam siin maises elus on aga meie perekond ja lähedased! Ilma nendeta on meie õpetussõnad või muud silmapaistvad saavutused vaid kumisev vask ja tühjalt helisev kelluke tuules!

  1. Mida arvad koguduse töödest-tegemistest täna, millised on Sinu mured-rõõmud seoses koguduse/kirikuga; mõtted, ideed ja ettepanekud? 

Kogudustel on ka täna oma oluline koht ja ülesanne kõigile inimestele, vanadele ja noortele; rikastele ja vaestele; haigetele ja tervetele jne. Murelikuks teeb aga usuline harimatus, mis kahjuks on üsna valdav ja sügavalt juurdunud inimeste eelarvamustes ja stereotüüpides. Koguduse enda juhtkonna – nõukogu – liikmed vajavad minu arvates koolitusi, kuidas aidata kaasa kristliku maailmavaate kasvatamisele ja arendamisele! Jumal hoidku meid selle eest, kui eeldatakse ja oodatakse, et kirikuõpetaja on nagu „külvivolinik“,  kes viib maal ellu „viisaastaku plaani“, nagu seda stagnaajal kolhoosides tehti: käib külast külasse, agiteerib ja propageerib veenmiste ja manipulatsioonidega. Kahjuks oleme alles koguduse olukorda kaardistamas ja eelkäijate arengukava mõistmas. Igapühapäevased koguduse töötegijadki pole veel suutnud ühe missiooni ja visiooni alla koonduda.  Igaüks meist ajaks nagu mingit „oma asja“, ja ei suuda terviklikumat pilti aduda. Tõsine probleem ja võtmeteema on meie töö noorte ja lastega.

Sageli märkan kurbusega, et seda teemat kasutatakse kuidagi oma huvides ära kõlavate ja efektsete loosungitena. Näiteks: Eestimaal tehakse kõik  laste  ja  perede hüvanguks! jms. Haridusasutused ignoreerivad jätkuvalt kirikuid ja kogudusi nagu sovjeti-ajal, et need nagu kibeleks lapsi pöörama „usu-teele“ jms. Arvatakse, et üks jumalateenistus jõulude ajal täidab hingelise tühiku lapses! Religioossus on aga kõigi inimeste iidne kultuuriosa kõigis tsivilisatsioonides, samuti inimese sügava identiteedi osa! Ajalugu ongi näidanud meile „puust ja punaselt“, et kui kultuur eirab transtsendentsi, siis hääbub see varem või hiljem. Kahjuks ei näita uudistevood erilisi positiivseid märke, hoolimata meeldivaist erandeist.

Minu elus polegi olnud nii meeldivalt lootustandvat uudist kui see, et sellel õppeaastal avati Eestis 3 kristlikku  kooli. Rõõmsaks teebki see, et meie Taevane Isa toimetab meie juures ka täna: kellahelinas, altaril süüdatud küünlais ja ustavais inimestes, kes on hoolivad ja julgevad olla oma tagasihoidlikus teenimises ja pühendumises eeskujuks.

  1. Sinu elutarkus(ed), mida järgid.

Kolga-Jaani kirikuehitajatel on ja oli tänaseni aktuaalne lipukiri:

Ora et labora ! – Palveta ja tööta!

INTERVJUU KOGUDUSE LIIKMEGA 

nr. 6/ juuli 2013

Vastaja: Meelis, 43-a

1. Kuidas sai Sinust K-Jaani koguduse liige ja mida see Sulle tähendab?

Minu tulevane abikaasa käis Kolga-Jaanis Tartu akadeemiliste organisatsioonide liikmetele suunatud leerikursusel, mille korraldas õpetaja Ants Tooming. Kuna ma ise olin leeris käinud varem sootuks teises Eesti kandis, siis tulin ka Kolga-Jaani kogudusse üle. Ka meie laulatus oli Kolga-Jaanis. Tihe ajagraafik lubab hetkel liiga harva Kolga-Jaani jõuda, aga mõtetes olen seal tihti.

2. Millega tegeled (oled tegelenud, tegeled praegu, ka tegevused koguduse juures jms)?

Töötan õppejõuna. Olen varem olnud Kolga-Jaani koguduse nõukogu liige.

3. Mida arvad koguduse töödest-tegemistest täna, millised on Sinu mured-rõõmud seoses koguduse/kirikuga; mõtted, ideed ja ettepanekud?

Mulle on väga hea mulje jätnud väikeses maakirikus tegutsev toimekas ja sõbralik kogudus. Soovin vaid jaksu edaspidiseks.

4. Sinu elutarkus(ed), mida järgid.

… usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

INTERVJUU KOGUDUSE LIIKMEGA 

nr. 5/ märts 2013

Vastaja: Sirje, 47-a

  1. Kuidas sai Sinust K-Jaani koguduse liige ja mida see Sulle tähendab?

Olin sündimisest saadik Rakvere kirikus liige ehk siis hingekirjas, sest ristiti mind seal juba 3-.kuuselt. Vanaema hoolitses selle eest.

Üks lapsepõlvemälestus on seotud Hageri kirikuga. Oli jõuluaeg ja kirikust mööda sõites paistis aknast suur kuusk ning kirik säras üleni tuledes. Nii ilus ja meeldejääv!

Mu hoidjatädi elas Hageri pastoraadis ja ma niiväga tahtsin kirikut seest näha. Ega see tol ajal ju eriti tavaline polnud. Paul Saar oli siis seal õpetaja, hoidja sai mind viia kirikusse tema loal. See, mida ma nägin ja tundsin seal, oli kõik väga lummav: lõhn, eriline vaikus.

Kolga-Jaani kolides oli mul isiklikult raske aeg, pere lagunes jms. Otsisin vastuseid paljudele küsimustele, sattusin kirikukoori laulma. See oli umbes 1999.a., suur kiriku juurde tulemise buum olid möödas ja käes rahulikum aeg. Tundsin mingil hetkel, et tahaks oma lapsi ristida. Minu jaoks oli see oluline, ristimine on nagu kaitse, hoidmine. Ise käisin ka siis leeris Kolga-Jaanis. Meil oli talveleer, õpetaja oli A.Tooming.

Nii olen olnud koguduse juures: laulmas käinud, tavalise koguduseliikme tegevusi teinud, talgutel käinud jms.

Kiriku ja koguduse juurest sain palju tuge siis, kui isa suri. Tõsiselt palju tuge!

Mind lummab, et pastoraat ja kirik on hea koha peal, siin on lihtsalt hea aura. Istud vaikuses, leiad õige otsa kätte. Olla koguduse liige – see pakub mulle pidet ja tuge.

  1. Millega tegeled (oled tegelenud, tegeled praegu, ka tegevused koguduse juures jms)?

Töötan Kolga-Jaani hooldekodus hooldajana, olen seda ala õppinud. Sattusin sinna tegelikult juhuslikult: läksin korraks puhkust andma ja nüüd on juba 13 aastat täis. Töö meeldib ja on südame järgi, kuigi raske. Ainult nii jaksabki (kui on südame järgi), sest tihti on raskeid hetki, kui inimesed lahkuvad meie hulgast. Ikka jäävad ju südame külge, ja siis peab sellega hakkama saama.

Mõtlen, et kui mina aitan neid, siis ehk mind aitab ka keegi kunagi, kui ma ise abi vajan. Kui enam ei jaksa või kui ei mõista mittemidagi.

Surm paneb mõtlema, et aeg lihtsalt saab äkki otsa.

Hooldekodus on enamasti meie kohalikud inimesed, aga nad nagu unustatakse sinna või siis häbenetakse tulla. Käige neid vaatamas!

Mõtlen, et meil on nagu selline tarbimise aeg, kus asju ei hoita ega parandata, vaid pigem visatakse ära ja ostetakse uued. Ehk see mõjutab ka suhtumist inimestesse: ei viitsita vaeva näha suhete parandamisega, pigem „visatakse“ ära ning luuakse uued; ja ei taheta näha vanu ja haigeid?

Koguduse juures olen teinud ja teen tavalisi lihtsaid asju, nt olen koristamisel jms abiks. Väikesed asjad on olulised!

  1. Mida arvad koguduse töödest-tegemistest täna, millised on Sinu mured-rõõmud seoses koguduse/kirikuga; mõtted, ideed ja ettepanekud?

Vaikne rahulik ja mõnus kulgemine, arvan ma.

Usus elada ja selle järgi käia saab ja peabki igal pool ja kõikides tegemistes.

Koguduse juurde tegema ja toimetama tulevad need, kes tahavad ja seda oluliseks peavad. Vägisi sundida ei saa, ja sunniviisiliselt pole see ka õige. Ma teen ja tahan teha! – see mõte peaks olema. Parem olgu vähe, aga sõbralikud, mitte palju ja tülid. Ei pea ju hea sõbraga alati igapäevaselt kokku puutma. Sama on kiriku ja kogudusega: hea on teada ja tunda, et ta on olemas.

Paljut võiks ju tahta, kuid kõik, mis tulema peab, küll see tuleb. Rahulikult.

  1. Sinu elutarkus(ed), mida järgid.

Kõige suurem elutarkus on see, et kõik siin elus läheb mööda: pisarad, rõõm, elu ise, valu… Kõik läheb mööda!

Kui komistad ja kukud, tõuse üles!

Vähe innustatakse inimesi uuesti proovima, uuesti alustama. See on oluline, selles on vaja inimesi toetada. Edukuse mudel on tänapäeval väsitav, ebaõnnestumine oleks nagu suur krahh, katastroof. Oleks vaja vaadata elule avaramalt, et aru saada, mis on oluline. Kuhu tahad jõuda? Olulisim pole positsioon ja materiaalsed väärtused.

Sinikad paranevad kergemini kui hingehaavad – sellele on vaja mõelda!

A. de Saint-Exupery ütleb rebase suu läbi raamatus „Väike prints“ : „Siin on mu saladus: ainult südamega võib õigesti näha, kõige tähtsam on silmale nähtamatu!“

INTERVJUU KOGUDUSE LIIKMEGA

nr. 4/veebruar 2013

Vastaja:  Salme,  100-aastane

  1. Kuidas sai sinust Kolga-Jaani koguduse liige ja mida see sulle tähendab?

Kolga-Jaanis olen eluaeg koguduse liige olnud. Kui jäin pensionile, enam liikmemaksu ei maksnud.

18-aastaselt käisin leeris, see oli 1930.aastal. Kirikuõpetajaks oli tollal Tischler, kes oli juba siis vana mees. Leeriminek oli ikka tähtis, see oli elluastumiseks oluline, sellega sai nagu õiguse elule. Leeriõnnistamise päev oli ilus kevadine päev, kased olid juba lehes. Armas oli. Meid oli üle 40 leerilapse, poisid-tüdrukud segamini. Ikka päris õppimine käis meil leeriajal.

Pärast leeri käisin kirikus nagu tavaliige. Siis ei olnud sellist kirikukohvi kommet.

  1. Millega tegeled (oled tegelenud, tegevused koguduse juures jms)?

Nüüd elan hooldekodus.

Elasin isakodus  Soosaare vallas Heinassaare talus,  peres olid veel minust vanemad õde ja vend. Suureks kasvades jäin ikka talusse tööle, tegin kõike, mis ette tuli ja vaja oli. Meil oli suur talu, maad oli palju, umbes 50 ha ehk. Ei mäleta täpselt, aga sood ja metsa oli ka päris palju selle hulgas. Isa oli põllumees, samuti loomi oli meil. Suured karjakoplid olid.

Kui abiellusin, tegin ikka talutöid. Sõjaajal olime ka kodus, küüditamine meid ei puudutanud. Hiljem kolhooside ajal oli lihtne põllutööline ja lüpsja. Kõige toredam oli ikka lapsepõlv ja noorusaeg isatalus.

Koguduses olin tavaline liige, aga isa Jüri oli kiriku vöörmünder. Temaga sai vahel kaasas käidud.

  1. Mida arvad koguduse töödest-tegemistest täna? Sinu rõõmud ja mured seoses kirikuga, ideed, ettepanekud jms.

Mis ma arvan? Mulle meeldis kirikus käia. Kui vanaks jäin, siis ei jõudnud enam käia. Arvan, et kirik peab ikka olemas olema. Praegusest ajast ei meeldi kontserdid kirikus. Siis jääb jumalateenistus nagu kõrvale ja on mulje, et kirik polegi ise väga tähtis.

  1. Sinu elutarkused, mida järgid.

Ole korralik ja rahumeelne!

Elutarkused, mis mind aidanud on: olen ikka Jumalale lootnud. Nii olen kõigest üle saanud. Tuleb olla tasakaalukas, mitte hakata kohe pahandama ja halvasti ütlema. Oota aega, millal läheb üle!

Minu isa oli tasane ja mõistlik mees, kes kellelegi halvasti ei öelnud. See jäi mulle eeskujuks.

Elu on mul juba lõppemas, palju asju läheb meelest ära. Aga peab ikka tänulik olema, ei ole vaja mitte rahul olla! Ise olen elanud päev-päeva järel, nii need päevad ja aastad on tulnud.

 

Intervjuu koguduse liikmega nr. 3 / jaanuar 2013

Vastaja:  Liisa, 23-aastane

Kuidas sai Sinust K-Jaani koguduse liige ja mida see Sulle tähendab?

Kui mu ema ja tema abikaasa maale elama kolisid, asusid nad tööle Kolga-Jaani kogudusse. Tänu nende tegevusele koguduse juures jõuan minagi rohkem Kolga-Jaani kirikusse. Nii tunduski loogilise sammuna astuda selle koguduse liikmeks. Enne olin liige Tallinnas.

Olen Kolga-Jaanis saanud olla veidi abiks pühapäevakooli töös.

Millega tegeled (oled tegelenud, tegeled praegu, ka tegevused koguduse juures jms)?

Õpin Tartu Ülikoolis eripedagoogikat, spetsialiseerudes õpiraskuste pedagoogikale. Tööalaselt olen seotud Maarja Külaga. 2012. aastal sooritasin Erasmuse välispraktika Saksamaal, suvisel ajal seiklesin ja pärast seda töötasin ühes saksa peres 4,5 kuud lapsehoidjana. Nüüd olen tagasi kodumaal, et lõpetada oma magistriõpingud.

Mida arvad koguduse töödest-tegemistest täna, millised on Sinu mured-rõõmud seoses koguduse/kirikuga; mõtted, ideed ja ettepanekud?

Leian, et kogudus on tubli, aktiivne ja tähtsal kohal Kolga-Jaani valla elanike elus: toimuvad pühapäevakoolitunnid erinevates vanuserühmades, lastel on võimalik käia laulmas, toimuvad piiblitunnid ja kaminaõhtud, on võimalus vestelda hingehoidjaga, aktiivne on kirikukoor jms.

Nii palju, kui olen käinud, olnud ja näinud, siis on jäänud mulje, et eakaid jagub, aga noori on vähe.

Eriti meeldib, et koguduse tegemistega on võimalik kursis olla ka internetiteel, külastades Kolga-Jaani koguduse blogi.

Sinu elutarkus(ed), mida järgid.

Tee teistele seda, mida sa tahad, et teised teeksid sulle!

Ja meeldib teada-tuntud kirjakoht: 1. Korintlastele 13 (armastuse ülemlaul).

Intervjuu koguduse liikmega  nr. 2 / detsember 2012

Vastaja: Urve Siilaberg, 53-aastane

  1. Kuidas sai Sinust K-Jaani koguduse liige ja mida see Sulle tähendab?

Olen pärit kristlikust perest, kus mu vanematele oli usk tähtis, ja tänu neile käisin juba lapsena kirikus. Ema õpetas mulle Meie Isa palvegi selgeks ja rääkis, et kui on raske, palu Jumalat, ja kui oled rõõmus, täna Jumalat. See oli mul selge juba lapsena. Kodus loeti lauluraamatuid ja piiblit. Huvi usuteemade vastu oli mul olemas, õieti oli see kõik nagu loomulik asi.

Lapsena olin ristitud, leeri küll kohe ei jõudnud, sest vahepeal olid muud tegemised. Läksin EPA-sse õppima, sündisid lapsed. Alles 1998.a. läksin leeri Suure-Jaani kiriku juurde. See tundus siis veel nagu rohkem kodukirik, kuigi elasin juba 1982.a. alates Kolga-Jaanis. Mu emagi käis siin, Kolga-Jaanis, jumalateenistustel päris tihti.

Aga alles siis, kui ema põetuse ja matustega seotu mööda sai, oli mul kindel mõte leeri minna.

Kolga-Jaani koguduse liikmeks sain veidi hiljem, kui koguduse raamatupidaja jäi pensionile ja mina võtsin tema tegevuse üle. Arvasin, et kui olen juba Kolga-Jaani koguduse töötegija, siis on ka loomulik siin liige olla.

Raske on öelda, mida mulle tähendab olla koguduse liige, sest see on praeguseks saanud minu elu lahutamatuks osaks. Siin on minu kodukogudus ja kodukirik ja see on nii loomulik ja südamelähedane siin liige olla.

  1. Millega tegeled (oled tegelenud, tegeled praegu, ka tegevused koguduse juures jms)?

Koolis käisin Suure-Jaanis, kõrgkooli läksin Tartusse tollasesse Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse (EPA), mille lõpetasin põllumajanduse ökonomist-organisaatorina. Kolga-Jaani tulingi 1982.a. ökonomistina, aga kuna pearaamatupidaja läks pensionile, olen alates1987.a. olnud pearaamatupidaja. Kolhooside lõppedes läksin üle valda tööle, kuid ometi olen terve elu töötanud ühes ja samas hoones!

Minu kolmest pojast kaks on sündinud Kolga-Jaanis.

1999. aastast olen tegelenud koguduse raamatupidamisega, olnud ka koguduse juhatuse sekretär. Nüüd läheb juba teine aasta koguduse juhatuse esimehena.

Peale töö meeldib mulle väga käsitöö: kudumine, õmblemine jms. Kahjuks praegu ajapuudusel seda eriti teha ei saa. Loodan väga, et ehk tuleb selleks edaspidi rohkem aega.

Samuti ka aias toimetamiseks, ja eriti lillede kasvatamiseks, mis mulle samuti väga meeldib.

  1. Mida arvad koguduse töödest-tegemistest täna, millised on Sinu mured-rõõmud seoses koguduse/kirikuga; mõtted, ideed ja ettepanekud?

Praegu on mure, kuidas tuua inimesi kirikule ja kogudusele lähemale. Et nad leiaksid tee. Kuidas neid kaasata, motiveerida ja huvituma panna? Sundida ei saa. Eelarvamusi vägisi maha võtta ei saa. Kuidas neid teavitada ja kuidas käituda, et nad just ise leiaks oma tee? Et südames tekiks tõmme vaimulike väärtuste ja teemade juurde. Mitte nagu ärkamisajal, kui kirik oli äkki populaarne ja tuldi, peaaegu kõik tulid. Kuidas tekiks seesmine – vaimulik – kasvamine?  Meie, kes oleme koguduse liikmed ja siin tegevad, peaksime oskama aidata seda teed sillutada ja sel teel abiks olla.  Arvan, et Kolga-Jaanis lootust on! Annab küll tunda, et polnud aastaid lastetööd ja ehk ka seetõttu on jäänud igapühapäevalisi kirikulisi vähemaks.

Kui ei kasva altpoolt juurde, pole leeri tulijaid ega tulevasi kirikulisi. Laps peaks koguduse ja usuteemaga juba maast-madalast kokku puutuma. See on väga oluline kogu hilisemate eluhoiakute ja väärtushinnangute kujunemiseks. Suur rõõm, et meil lastetöö teist aastat olemas on.

Soovin, et Kolga-Jaani koguduse liikmed ja kõik valla elanikud hoiaksid ennast kursis koguduse tegemistega, jälgiksid kuukavasid ja leiaksid endas tahtmist tulla oma silmaga vaatama, mis toimub. Näiteks kaminaõhtud nii noortele ja vanematele on sisukad ja mõeldud kõikidele, mitte ainult liikmetele.

  1. Sinu elutarkus(ed), mida järgid.

Raskustes aitab mõte: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Väga oluline on mulle hoiak: kui midagi teed, siis tee südamega ja hästi. Anna endast parim, ära tee poolikult ja „kuidagiviisi“.

Sallivust, ausust ja hoolivust ning kõiki põhimõtteid, mis tulenevad kümnest käsust, pean oluliseks.

Intervjuu koguduse liikmega  nr. 1 / november 2012

Vastaja:  mees, 79-aastane

Kuidas sai Sinust K-Jaani koguduse liige ja mida see Sulle tähendab?

Koguduse liikmeks hakkasin nagu see vanasti ikka oli: käisin leeris. Sündisin ju sel ajal, kui kirik oli kõigile tähtis. Mu isa laulis kirikukooris. Siinsamas kirikumaal oli meil väike majake. Kirikus sai alati käidud, vahet pole sisse tulnud. Jõulu ajal kindlasti, kas lubati või mitte. Siis olid kõik kirikuliikmed ja kirik oli pühalik koht. Nagu ka surnuaedki. Nüüd on teistmoodi, näiteks kalmistul sõidavad lapsed jalgrattaga.

Leeris käisin 1954 või 1955 pärast sõjaväge koos õega. Meid, leerilapsi, oli üle 30. Enne seda olin Vissuvere algkoolis õppinud ka kaks aastat usuõpetust, meie õpetaja nimi oli Rössler.

Mulle on andnud koguduse liikmeks olemine kindlust selles, et inimene ikka peab millessegi  uskuma. Olen kindel, et miski Ülev Olevus on ikka olemas. Kuidas muidu mõista, kust üldse kõik on tekkinud. Olen ka unes ette näinud. Kui Austraalias elav õde ja Saksamaal elav vend surid, siis mõlemal korral nägin unes, et nad hüüavad mind. See on huvitav ja paneb mõtlema. Ei aita siin unenägude seletamisest ainult. Peab ikka uskuma. Jumal ja usk pole mind elus kunagi seganud.

Millega tegeled (oled tegelenud, tegeled praegu, ka tegevused koguduse juures jms)?

Kui noor olin, tegin põhiliselt talutöid, käisin karjas. Pärast läksin kolhoosi, kus tegin igasuguseid töid; isegi vilja olen peksnud viljapeksumasinaga, mis töötas aurukatlaga.. Kolhoos „Edu“ oli Taganurga külas, pärast tulid juurde Kolga-Jaani alevi piirkond ja veel külasid, ja siis läks elu keerulisemaks. Töötegijaid oli vähe.

Sõjaväkke läksin Ukrainasse, olime seal esimesed eestlased. Mu vend ja õde olid jäänud sõjas kaduma. Kuigi ma seda ei rääkinud kellelegi, uuriti äkki sõjaväes, et kus õde-vend on. Nemad seal teadsid, minagi ei teadnud, kus nad on! Sellest õnneks probleemi ei tulnud. Peale eestlaste viidi teised ajateenijad kõik Saksamaale. Mina mängisin sõjaväe orkestris.

Pioneer ma ei olnud. Lihtsalt ei läinud ja eriti ei aetud ka. Komsomoli ikka aeti, aga ei läinud. Viljandi büroosse komsomoli astuma läksin koos õega, õde käis enne sees. Seal küsiti kadunud öe ja venna kohta, ei võetud õde komsomoli. Mina siis ei läinudki enam komisjoni ette (mul ju sama lugu!), trots tuli sellest saadik sisse. Näiteks isetegevust tegime, rahvatantsu. Nõuti, et vaja komsomoli minna, muidu ei saa tantsida. Rahvatants jäigi katki. Sõjaväes olles aeti ka muidugi komsomoli, aga ma ei läinud. Pärast sõjaväge kodus hakati jälle ajama, et kus komsomoli dokumendid on. Kolm korda käisin enne kui uskusid ja passi kätte kandsid. Pärast veel tuli see parteisse ajamine. Sain ikka nii, et ei läinud, jäeti rahule. Alati sai öelda, et ma pole veel küps selleks, et parteisse astuda.

Töötanud olen autojuhina ja bussijuhina päris palju aastaid. Nii on elu läinud.

Koguduse juures käisin laulmas ja laulan siiamaani. Sellega oli nõukogude ajal natuke jama ka. Koguduse koorijuht Liivia Viks juhatas koori ka kultuurimajas. Olime kord Põltsamaal ülevaatusel. Seal üks mees tuli ja ütles Liiviale, et laulatussõrmus tuleb ära võtta, muidu koor esineda ei tohi. Ikka lõpuks lasti laulda, kuigi sõrmus ära ei tulnud.

Ekskursioonidel  käisime koguduse rahvaga, juhatuse liige olin, sealt jäin lõpuks vanusega välja. Nüüd olen umbes 6 aastat kella löönud.

Mida arvad koguduse töödest-tegemistest täna, millised on Sinu mured-rõõmud seoses koguduse/kirikuga; mõtted, ideed ja ettepanekud?

Praegu on kuidagi noortega raske, nüüd on küll pühapäevakool, aga leeris ikka  vähe. Ja kui käivadki, ikka kaovad. Eks see 50 aastat nõukogude aega on ära võõrutanud. Ka riigi tasemal tundub olevat kirikuvastasust. Aga ega kedagi saa sundida kirikus käima.

Kui oleks koolis usuõpetus, mis õpetab armastama ja teist hästi kohtlema, siis ehk oleks parem olukord. Aga pole! Televisioonis on ka palju vägivalda; ei mõista, miks on vaja seda niipalju näidata. Näidaku, mis hea on!

Puutun ise ka laste ja noortega kokku ja ega oskagi midagi ette panna. Ikka püüan nendega hakkama saada küll hea, küll kurjaga. Aga ega lapsedki süüdi pole, eks ikka kodust hakka kõik pihta. Kus kodu korras on, on ka lapsed korras. Kus pole korras, seal lapsed laiali.

Ka alkohol rikub palju asju ära, inimene ja viin ise süüdi.

Sinu elutarkus(ed), mida järgid.

Usu, looda ja armasta! Ole ligimesele hea, ära soovi teisele seda, mida sa endale ei soovi.

————————————————————————————————————————————

Koguduse tegemiste kuukavaga saab tutvuda SIIN!

Leave a Comment

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: